Suvi ja koolivaheaeg on küll lõppemas aga veel on võimalus, et mõned noored on otsustanud endale veidi lisaraha teenida ja suveks tööle minna. Seetõttu ei ole veel hilja üle korrata mõned olulisemad aspektid, mida alaealisega töölepingu sõlmimisel peab arvestama.
Alaealisega töölepingu sõlmimiseks on vajalik nii alaealise kui ka tema vanema või tema puudumisel muu lapse seadusliku esindaja nõusolek. Lisaks eeltoodule on töölepingu sõlmimiseks 7–14 aastase alaealisega tööandjal vajalik taotleda ka nõusolek tegevuskohajärgselt tööinspektorilt. Taotluses tuleb esitada tööandja andmed alaealise töötingimuste, sealhulgas töö tegemise koha ja töökohustuste, vanuse ja koolikohustuslikkuse kohta. Nõusolekute puudumisel on leping tühine ja sellel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.
Töölepingu sõlmimisel tuleb silmas pidada, et koolikohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal ei tohi nõusolekut anda pikemaks perioodiks kui pooleks iga koolivaheaja kestusest (koolikohustuslikuks alaealiseks loetakse isikut kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni).
Töökohustuste määramisel tuleb arvestada, et tööandja ei tohi alaealist lubada tööle, mis
1. Ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid;
2. Ohustab alaealise kõlblust;
3. Sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu;
4. Takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist;
5. Ohustab alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu.
(Täpsem nimekiri on toodud Eesti Vabariigi Valitsuse määruses nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“)
Arvestades eeltoodut võib 13-16 aastane alaealine teha üksnes kergeid töid, mis on lihtsad ja ei nõua suurt kehalist ja vaimset pingutust. Sellisteks kergeteks töödeks on näiteks jäätise müümine, põllumajandussaaduste koristamine, kauba lahtipakkimisel abistamine jne. Alaealist ei tohi samas rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega, välja arvatud ladustamisel või edasitoimetamisel kaubanduslikul eesmärgil, kui on tagatud, et alaealine puutub selle käigus kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga.
7-12 aastasel on seevastu lubatud teha kerget tööd üksnes kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal. Näiteks osaleda teatrietendustes, reklaamides jne (lubatud tööde täpsem nimekiri on kehtestatud Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega nr 93 „Alaealisele lubatud kerged tööd“).
Suureks erisuseks täiskasvanuga sõlmitud töölepingust on piirangud tööaja suhtes. Kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas, on täistööaeg:
1. 7–12 aastasel lapsel 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul;
2. 13–14 aastasel või koolikohustuslikul töötajal 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul;
3. 15 aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 6 tundi päevas ja 30 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul;
4. 16 aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik ja 17 aastased töötajad 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
Oluline erisus täiskasvanuga sõlmitud töölepingust on tööaja kellaajaline piirang. Nimelt näeb seadus ette, et alaealine võib tööd teha üksnes ajavahemikus 6.00 kuni 20.00. Antud reeglit rikkuv kokkulepe on tühine. Samuti on alaealisel töötajal õigus 35 puhkusepäevale aastas, täiskasvanuga sõlmitud töölepingu puhul on see üldjuhul 28 päeva.
Eeltoodud kohustuste rikkumisel on tööandjat õigus karistada kuni 1300 eurose rahatrahviga.
Seadusest tulenevate kohustuste rikkumise kahtluse korral, soovitame töötajal pöörduda advokaadi või tööinspektsiooni poole.
Kaupo Kask
Jurist