Riigikohus tegi 10. märtsil 2014. a tsiviilasjas nr 3-2-1-194-13 põhimõttelise lahendi, milles käsitles pakkuja õigust tagasi võtta pakkumus riigihankemenetluses.
Riigihangete seaduse (edaspidi „RHS“) § 43 lg 1 sätestab, et pakkumus on pakkuja tahteavaldus hankelepingu sõlmimiseks, mis on pakkujale siduv alates pakkumuste esitamise tähtpäevast vähemalt kuni hankedokumentides määratud pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni.
Tavaliselt määrab hankija hankelepingus kindlaks ajavahemiku kui kaua peab pakkuja pakkumus jõus olema s.t kui kaua peab pakkuja olema valmis hankelepingu sõlmima pakkumuses toodud tingimustel.
RHS § 53 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et juhul kui edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja võtab hankijast mitteolenevatel põhjustel oma pakkumuse tagasi, siis
tunnistab hankija edukaks hinna poolest järgmise pakkumuse, kui ta sõlmib hankelepingu madalaima hinnaga pakkumuse alusel ning hankijal on õigus nõuda edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi võtnud pakkujalt kahju hüvitamist tagasi võetud pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe osas.
Ülalviidatud sättest tuleneb, et juhul kui pakkuja võtab oma pakkumuse tagasi hankijast tuleneval põhjusel, siis hankijal ei ole kahju hüvitamise nõuet pakkuja vastu. Juhul kui pakkuja võtab oma pakkumuse tagasi hankijast mitteoleneval põhjusel, siis on hankijal kahju hüvitamise nõue pakkuja vastu.
Konkreetses kaasuses pidi pakkumus olema jõus 90 päeva aga pakkuja võttis selle tagasi enne 90 päeva möödumist põhjendades seda muu hulgas asjaoluga, et lepingu sõlmimine hankijaga võtab aega ning seetõttu ei ole ta võimeline lepingut alltöövõtjatega sõlmitud lepingute tõttu tähtaegselt ja pakkumuses toodud hinnaga täitma.
Riigikohus asus seisukohale, et pakkuja on üldjuhul seotud oma pakkumusega hankedokumentides märgitud tähtaja jooksul ja peab olema valmis hankijaga hankedokumentides märgitud tingimustel hankelepingut kogu selle tähtaja vältel sõlmima. Riigikohtu arvates pidi pakkuja pakkumust tehes arvestama, et ta on sellega seotud hankedokumentides märgitud tähtaja jooksul, ning sellest tulenevalt kandma ka sel ajavahemikul majandusriski.
Seega riigihankemenetluses pakkumist tehes peab pakkuja arvestama sellega, et ta peab olema valmis kogu pakkumuse jõusoleku aja jooksul sõlmima hankijaga hankelepingu pakkumuses toodud tingimustel. Pakkuja peab arvestama pakkumuse tegemisel riskidega (näiteks toorme hinnatõus vms) ning mingi pakkumusega seotud kuluelemendi hinnatõus ei ole üldjuhul pakkumusest taganemise aluseks.
Alan Biin
Vandeadvokaat