Möödunud nädalal üle Eesti liikunud sügistorm tõstatas taas küsimuse kes vastutab tormi tõttu langenud puude ja hoonest eemaldunud tükkide poolt teis(t)ele isiku(te)le tekitatud kahju eest?
Tormi puhul on üsna tavapärane, et tugeva tuule tõttu murduvad puud ja oksad ning ehitistelt eemaldub tükke, mis kahjustavad teiste isikute vara (sõidukid ja kinnisvara). Peale iga tormi võime uudistest lugeda kuidas puu langes kusagil autole või tuul rebis majalt katuse ning kandis selle edasi teise hoone vastu või pargitud sõidukite peale.
Üldreeglina vastutab võlaõigusseaduse alusel kinnistust lähtunud kahju eest kinnistu omanik välja arvatud juhul kui ta tõendab, et kahju tekkis vääramatu jõu tagajärjel.
Ühest küljest võime väita, et tormi näol on tegemist vääramatu jõuga ning selle tekitatud kahju eest kinnistu omanik ei vastuta. Samas on Riigikohus lahendites nr 3-2-1-111-03 ja 3-2-1-64-06 asunud seisukohale, et vääramatu jõud võib muu hulgas olla ka erakordne loodusjõud mida isik ei saa mingilgi viisil mõjutada ning võimalikke tagajärgi ette näha. Kohtupraktika kohaselt ei ole iga torm automaatselt vääramatu jõud vaid peab hindama kas kahju tekitaja sai kahju tekkimist ära hoida. Tavakeelde tõlgituna tähendab eeltoodu seda, et kinnistu omanikul on hoolsuskohustus tema kinnisasjal asuvate puude ja ehitiste suhtes selliselt, et need peavad vastu pidama ka keskmisest tugevamale tuulele. Kohtupraktika järgi loetakse vääramatuks jõuks üksnes erakordselt tugevat tormi.
Tormid on Eestis tavapärane nähtus. Iga ehitise omanik peab arvestama sellega, et aegajalt puhub keskmisest kõvem tuul ning et ehitis peab sellele tuulele vastu pidama. Ehitis peab olema ehitatud ja hooldatud selliselt, et tavapärasest tugevama tuulega ei eralduks sellest tükke või konstruktsioone, mis võiks kahjustada kolmandaid isikuid või nende vara. Loomulikult võib esineda ka nii tugev torm, et hästi ehitatud ja hooldatud ehitis ei pea sellele vastu kuid õnneks on sellised tormid meil väga harvad.
Eeltoodud hoolsuskohustuse täitmise põhimõte kehtib ka kinnistul kasvavate puude osas. Kinnistu omanik peab kas ise või spetsialisti abi kasutades tagama, et kinnistul kasvavad puud ei oleks ohtlikud kolmandatele isikutele. Kui puu on pehkinud või kuivanud, siis tuleb puu maha saagida, et vältida olukorda kus ta tugevama tuulega murdub ning teistele isikutele kahju tekitab.
Seega peame tormi tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise juures kaaluma kas torm oli erakordselt tugev või tavapärane torm ning kas kahju tekkimine oli põhjustatud erakordsest loodusnähtusest või kinnisasja omaniku hooletusest. Kui kinnistu omanik tõendab, et tema kinnistu ja sellel asuvad puud ja ehitised olid korralikult hooldatud ning et tormi näol oli tegemist erakorraliselt tugeva tormiga, siis selle tagajärjel tekkinud kahjude eest kinnistu omanik ei vastuta. Kui kinnistu omanik ei suuda tõendada, et ta oli kinnistul asuvat ehitist korralikult hooldanud ja selle tagajärjel eraldus tugeva tuulega hoonelt mingi osa mis kahjustas kolmandale isikule kuuluvat vara, siis selliste asjaolude kokkusattumisel peab kinnistu omanik tekkinud kahju eest vastutama.
Lugupidamisega,
Alan Biin
Vandeadvokaat