29.01.2014 „Pealtnägijas” kajastamist leidnud seksikuulutuse skandaal puudutas kaudselt ilmselt meid kõiki, sest sarnase identiteedivarguse ohvriks võib langeda meist igaüks. Saates avaldatu, muu hulgas keskkriminaalpolitsei IT-kuritegude lahendamise valdkonna juhi sõnavõtu kohaselt jääb antud asjades kriminaalmenetlus sageli alustamata just põhjusel, et kuulutuses esitatud telefoninumber ei ole kannatanuga seostatav. Sellest lähtuvalt ei ole täidetud ka karistusseadustiku § 1572, teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise kuriteo koosseis. Autor eeltoodud seisukohtadega ei nõustu ja seda alljärgnevatel põhjustel.
Tulenevalt karistusseadustiku § 1572 loetakse karistatavaks teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta edastamine, nendele juurdepääsu võimaldamine või nende kasutamine eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus ja sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele.
Probleemi raskuskese lasub antud juhul küsimusel, kas ainuüksi telefoninumbrile tuginedes on kolmandatel isikutel võimalik numbri omanik tuvastada. Keskkriminaalpolitsei IT-kuritegude lahendamise valdkonna juhi arvamuse kohaselt ainuüksi numbrile tuginedes seda teha ei ole võimalik ja numbrit isikuga seostada üldjuhul ei saa.
Siiski tuleb direktiiv 95/46/EÜ artikli 29 alusel loodud andmekaitse töörühma arvamuse 4/2007 kohaselt isiku tuvastatavuse kindlakstegemisel arvesse võtta kõiki vahendeid, mida isik võib andmesubjekti tuvastamiseks tõenäoliselt kasutada. Järelikult antud juhul ei mängi autori arvates rolli mitte isegi asjaolu, et numbri juurde on lisatud varinimi, sest isikut on võimalik tuvastada ka lihtsalt viidatud numbrile helistades. Juhul, kui telefoninumber kuulub juriidilisele isikule, on seostamine veelgi lihtsam, sest nimetatud numbri omanik on võimalik kindlaks teha kasutades lihtsalt interneti otsingumootoreid.
Teise kriminaalmenetluse alustamata jätmise alusena toodi „Pealtnägijas” välja kahju puudumine kannatanule. On selge, et kui kannatanu väidab, et talle ei ole tekitatud kahju, siis menetlust ei alustata, sest karistusseadustiku § 1572 süüteokoosseis ei ole täidetud. Siiski teise isiku nõusolekuta telefoninumbri seksikuulutustes avaldamine kahjustab peaaegu alati kannatanu seadusega kaitstud õigusi. Lofitenedmi . Eelkõige kahjustatakse sellega kannatanu au, kaudselt kasvõi isiku teisi põhiõigusi nagu eraelu puutumatus. Pidevad kõned seksuaalset lähedust otsivate isikute poolt nii päeval kui öösel tekitavad suure tõenäosusega stressi ja sageli ka tervisekahjustusi, mis võivad olla aluseks lisaks ka mittevaralise kahju nõudele.
Eeltoodut arvesse võttes tuleks karistusseadustiku § 1572 kuriteokoosseis lugeda täidetuks ja uurimisasutus peaks alustama ka kriminaalmenetlust. Juhul, kui seda ei tehta, on kannatanul õigus esitada kaebus riigiprokuratuuri ja kaebuse rahuldamata jätmise korral edasi ringkonnakohtusse.
Autor on arvamusel, et sarnaste põhiõiguste mittekaitsmisel või nendesse kergekäeliselt suhtumisel jäetakse inimesed ilma riiklikust kaitsest, mis soodustab sellise psühhoterrori jätkumist. Sellest lähtuvalt ei tohiks kannatanud liiga kergekäeliselt jätta kasutamata oma seadusest tulenevat kaebeõigust ja õigust oma huvide eest seista.
Kaupo Kask
Jurist