Juba aastaid on levinud arusaam inkassofirmadest kui kohtuasutuste kurjast kasuvennast, kellel on lisaks kohtu pädevusele õigus ka võlgniku vara iseseisvalt realiseerida. Võlgnike rahustuseks lisame, et tegelikkus on siiski tunduvalt helgem. Nimelt ei erista inkassofirmasid tavalisest võlausaldajast midagi muud, kui et inkassofirma päevatööks on võlgnikega tegelemine ja nendega suhtlemine. Inkassofirmal ei ole võrreldes võlausaldajaga rohkem ega teistsuguseid õigusi.
Praktikas on väga sagedased olukorrad, kus inkassofirmad suruvad võlgnikele peale ebamõistlikke võla tasumise lahendusi, ähvardades vastasel juhul võlgniku vara realiseerida. Pikemas perspektiivis on neil selleks ka võimalus, kuid seda üksnes läbi kohtu ja kohtutäituri. Nimelt tegutsevad inkassofirmad üldiselt kahel alusel, nad on kas omandanud võlausaldajalt laenu ja saanud seeläbi ise võlausaldajaks või on võlausaldaja volitanud neid võlausaldaja eest võlgu sisse nõudma. Kummalgi juhul ei ole ilma kohtuotsuseta inkassofirmal võimalik võlgnikult võlga jõuga sisse nõuda või võlgniku vara võla katteks realiseerida.
Isegi, kui võlgniku suhtes on jõustunud kohtuotsus, ei anna see inkassofirmale alust selle iseseisvaks täitmiseks. Olgugi, et kohtuotsuse näol on tegemist küll täitedokumendiga, on selle täitmise õigus siiski üksnes kohtutäituril. Järelikult kohtuotsuse täitmiseks peab inkassofirma pöörduma kohtutäituri poole ja alles kohtutäituril on õigus pöörata sissenõue võlgniku varale.
Mis puudutab inkassofirmade kulusid, siis sageli lisavad inkassofirmad nõuetele ka tasu võla sissenõudmise eest. Tasu nõudmine on iseenesest küll lubatud (võlaõigusseaduse § 113 lg 5), kuid seda üksnes mõistlikus ulatuses.
Samuti võib inkassofirma võlgniku lisada ka maksehäireregistrisse, mis on üleval Krediidiinfo kodulehel. Selleks peavad siiski olema täidetud alljärgnevad eeldused:
1) Võlgnevus on tekkinud lepingu rikkumisest ja selle rikkumise algusest on möödas vähemalt 45 päeva alates maksetähtpäevale järgnevast päevast;
2) Võlgnevus on koos intresside ja viivistega summas vähemalt 30 eurot;
3) Võlgnevust ei ole vaidlustatud.
Kokkuvõttes võib öelda, et inkassofirmadel on täpselt samad õigused, mis võlausaldajal. Sellest lähtuvalt tasub inkassofirmadega kokkuleppeid sõlmides olla ettevaatlik ja hoiduda ebamõistlike tehingute sõlmimistest. Vaidluste tekkimisel soovitame oma õiguste kaitseks pöörduda advokaadi poole.
Kaupo Kask
jurist
Alan Biin
Vandeadvokaat