Sel nädalal tegi Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-15 tähelepanuväärse otsuse milles täpsustati korteriomandi müüja kohustusi ning ostja õigusi korteriomandi võõrandamisel.

Konkreetsel juhul avaldas müüja kuulutuses info, et: „majas on toimiv korteriühistu“ ning, et: „korteris on elektrijuhtmestik vahetatud.“ Tüüpilised müügikuulutustes avaldataud laused, mida iga kuulutuste lugeja võib pea igas teises kuulutuses näha. Kahjuks selgus ostjale peale korteri ostmist, et korteriühistu ei olnud tegus ega suutnud maja hallata. Samuti selgus, et korteri elektrijuhtmestik oli vahetatud üksnes osaliselt ning vahetatud osa oli ühendatud elamu elektrisüsteemi eluohtlikul viisil. Lisaks eeltoodule selgus, et korteriühistu oli võtnud laenu, mille tagasimaksmise eest vastutasid korteriomanikud aga müüja seda informatsiooni ostjale enne müügilepingu sõlmimist ei avaldanud.

Ostja saades teada laenukohustusest ning korteriga seotud puudustest esitas müügilepingust taganemisavalduse, mida müüja ei tunnistanud. Vaidlus jõudis Riigikohtuni kes andis taoliste vaidluste lahendamiseks tulevikus järgmised juhtnöörid:

• lepingust taganemise mõistlik aeg ei saa olla üldjuhul lühem kui 6 kuud puudustest teadasaamisest arvates;
• korteriomandi ostjal on äratuntav oluline huvi teada kas korteriühistu ja sellega ka korteriomand on seotud pangalaenuga või mitte;
• korteriomandi müüja peab andma ostjale teavet selle kohta kas korteriühistu on tõhusalt toimiv või mitte.

Seega teadmiseks korteriomandi müüjatele – Te peate ostjat informeerima kõikidest korteriga seotud olulistest asjaoludest. Ei piisa üksnes ruutmeetrite ja põrandakattematerjalide kirjeldamisest ning piltide avaldamisest kuulutuses, Te peate ostjale avaldama ka muud korteriga (korteriühistuga) seotud olulise informatsiooni mille vastu ostjal võib huvi olla.

Teadmiseks ostjale – ärge piirduge ainult ostetava korteri visuaalse ülevaatamisega. Tehke endale enne ostuotsuse tegemist selgeks ka õiguslik olukord ning sellest tulenevad võimalikud riskid. Kas korteriühistu on moodustatud, kas see on toimiv ühistu, kas korteriühistu on võtnud laenu, kas seda makstakse korralikult tagasi või on ühistu laenu teenindamisega raskustes jne.

Kui müüja tahtlikult varjab ostja eest korteriühistuga seotud probleeme, siis on risk, et ostja võib müügilepingust taganeda ning nõuda müüjalt tehingu tegemise ja tühistamisega seotud kulutuste hüvitamist.

Alan Biin

Vandeadvokaat

Уже многие годы таллиннские организаторы парковки эвакуируют с частных парковок автомобили, парковка которых не была оплачена. Многие считают, что это справедливо, тогда как другие не считают деятельность организаторов парковки законной и обращаются к адвокатам за получением правовой помощи в оспаривании действий организаторов парковки. В данной статье я дам свою оценку вопросу, законна ли эвакуация автомобиля с частной парковки, а также можно ли вообще эвакуировать автомобиль, парковка которого не была оплачена. Такая оценка основана на судебной практике автора в связи с недавними тяжбами с организатором парковки.

В случае парковки автомобиля на территории частной парковки договор между водителем автомобиля и парковкой считается заключенным на условиях, обозначенных на информационном стенде. Как правило, согласно условиям у организатора парковки есть право эвакуировать автомобиль, если водитель не оплатит парковку. Поэтому, паркуя машину на частной парковке, стоит быть внимательным: прочтите условия и корректно оплатите парковку.

Как уже было сказано, договор заключается между организатором парковки и водителем автомобиля. На практике же штраф за неуплату платы за парковку не выписывают какому-то конкретному лицу – в штрафе указывают только номер автомобиля. По сути, это неправильно, поскольку договор заключается не между автомобилем и организатором парковки, а все же между водителем и организатором парковки. Будучи вещью, автомобиль не может быть стороной договора, поскольку у него нет прав и обязанностей.

Eсли у конкретного автомобиля накопилось уже несколько штрафов, то, обычно, организатор парковки просто эвакуирует автомобиль с парковки, а пользователь или собственник автомобиля могут получить его обратно после уплаты договорного штрафа. Согласно эстонским законам, у организатора парковки просто нет других возможностей, поскольку установить личность водителя автомобиля может быть очень сложно.

Тем не менее, следует обратить внимание водителей на то обстоятельство, что с учетом масштаба нарушения эвакуация является крайне непропорциональной мерой (в принципе, эвакуировать автомобиль можно в связи с единственным случаем неуплаты). Также такие действия чрезмерно ущемляют конституционное право собственника автомобиля владеть своим имуществом и распоряжаться им. Речь идет о несправедливом подходе еще и потому что, например, собственник автомобиля, вернувшийся к машине, чтобы продолжить поездку, не обязательно является лицом, заключившим с организатором парковки договор.

Если организатор парковки незаконно эвакуировал автомобиль с частной парковки, у собственника или владельца машины, как правило, есть два варианта поведения: оплатить штраф, который требует организатор парковки, и вернуть автомобиль либо обратиться в суд с иском о защите собственности. Выбирая путь судебной тяжбы, следует иметь в виду, что разбирательство может занять много времени. В рамках производства можно, впрочем, ходатайствовать о первичной защите прав, т.е. суд может обязать организатора парковки вернуть автомобиль собственнику или пользователю. До сих пор в рамках первичной защиты прав мне удавалось вернуть людям автомобили, эвакуированные с частных парковок менее, чем за неделю.

Я не призываю никого нарушать порядок парковки, поскольку даже если вы сможете быстро вернуть автомобиль, у организатора парковки остается право требования к нарушившему условия парковки водителю. Конечно, в том случае, если организатор парковки сумеет установить личность припарковавшего автомобиль водителя (т.е. лицо, заключившее с ним договор).

Каупо Каск

Адвокат

Tallinna parkimiskorraldajad on juba aastaid teisaldanud eraparklatest sõidukeid, mille parkimise eest ei ole tasutud. Paljude arvates on see õiglane, kuid sama palju leidub ka neid, kes parkimiskorraldajate tegevust õigeks ei pea. Käesolevas artiklis annangi omapoolse hinnangu küsimusele, kas sõiduki teisaldamine eraparklast on õigustatud ning kas sõidukit tohib üldsegi parkimise eest tasumata jätmisel teisaldada.

Sõiduki parkimisel eraparkla territooriumil sõlmitakse leping parklas viidatud lepingutingimustel sõidukijuhiga. Üldjuhul on parkimiskorraldajal parkimistingimuste järgi õigus sõiduk teisaldada, kui sõidukijuht jätab parkimise eest tasu maksmata. Seega ole hoolikas, kui pargid sõidukit eraparklas, siis tasu selle eest korrektselt.

Nagu juba öeldud, sõlmitakse leping parkimiskorraldaja ja sõidukijuhi vahel. Praktikas tehakse aga leppetrahv parkimistasu maksmata jätmise korral umbisikuliselt ja leppetrahvile kantakse üksnes sõiduki number. Kui sõidukile on kogunenud juba mitu trahvi, siis parkimiskorraldaja lihtsalt teisaldab sõiduki parklast, pärast mida saab sõiduki kasutaja või omanik sõiduki kätte alles leppetrahvide tasumisel. Tegelikult Eesti seadustest tulenevalt parkimiskorraldajal muud võimalust ei olegi, sest sõidukijuhi väljaselgitamine võib osutuda äärmiselt keeruliseks.

Siiski tasub tähelepanu juhtida asjaolule, et sõiduki teisaldamine on rikkumise ulatust arvestades (põhimõtteliselt on võimalik ühe maksmata parkimistasu eest sõiduk teisaldada) äärmiselt ebaproportsionaalne. Samuti riivatakse sellega ülemääraselt sõidukiomaniku põhiseadusest tulenevat õigust oma vara vallata ja käsutada. Tegemist väga ebaõiglase lahendusega ka parkimiskorraldaja poolt, sest näiteks sõidukiomanik, kes läheb oma sõidukit hiljem tagasi nõudma, ei pruukinud olla see isik, kes parkimiskorraldajaga lepingu sõlmis.

Juhul, kui parkimiskorraldaja on sõiduki ebaseaduslikult eraparklast teisaldanud, siis on sõiduki valdajal tavaliselt 2 käitumisvarianti. Esiteks tasuda parkimiskorraldaja poolt välja pakutav tasu ning saada sõiduk tagasi või teiseks pöörduda valduse kaitse hagiga kohtusse. Kohtumenetluse puhul tuleb arvestada, et vaidlus võib kesta pikka aega. Siiski on võimalik taotleda menetluse raames esialgset õiguskaitset ehk kohustada parkimiskorraldajat tagastama sõiduk selle omanikule või kasutajale. Siiamaani on mul õnnestunud esialgse õiguskaitse raames eraparklast teisaldatud sõidukid tagasi saada vähem kui nädala jooksul.

Ülaltooduga ei kutsu ma kedagi üles parkimistingimusi rikkuma, sest isegi sõiduki kiirel tagasisaamisel jääb parkimiskorraldajale nõudeõigus parkimistingimusi rikkunud sõidukijuhi vastu. Käesolev ülevaade on pigem selgituseks kõikidele sõidukiomanikele, kes tunnevad, et neid on eraparkla poolt alusetult karistatud teiste sõidukijuhtide rikkumiste eest.

Kaupo Kask

Advokaat

Korteriomanik on kohustatud maksma korteriühistule korteriomandi majandamiskulusid ja muid makseid. Juhul kui korteriomanik seda kohustust nõuetekohaselt ei täida pöörduvad ühistud korteriomaniku vastu võlanõudega kohtusse. Mis saab aga siis kui võlgnikust korteriomanik korteri võõrandab või võlgniku korteri müüb kohtutäitur täitemenetluse korras?

Korteriühistuseaduse § 7 lõike 3 kohaselt korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest.

Sarnast normi sisaldab ka korteriomandiseaduse seaduse § 13 mille neljanda lõike kohaselt vastutab korteriomandi võõrandamisel selle omandaja eelmise omaniku sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulude eest käendajana. Omandaja vastus on aga piiratud korteriomandi väärtusega.

Ülalmärgitud õigusnormidele tuginedes on korteriühistul võimalus nõue esitada korteriomandi ostja vastu ning eelmise omaniku võlad uuelt omanikult sisse nõuda.

Korteriühistuseaduse § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu nõuda korteriomanikult viivist 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest. Üldjuhul korteriühistud selle normi alusel võlglastele ka viivist arvestavad ja viivist nõuavad.

Praktikas tõusetub tihti küsimus, kas korteriomandi omandaja vastutab ainult põhivõla eest või ka sissenõutavaks muutunud viiviste eest.

Oleme seisukohal, et ostja vastutab ka viiviste eest, sest tulenevalt korteriomandi seaduse § 13 lg 4 vastutab omandaja eelmise omaniku võlgade eest käendajana. Võlaõigusseaduse § 145 lg 2 järgi vastutab käendaja nii põhivõla kui viivisintressi eest. Ostja kohustus tasuda sissenõutavaks muutnud viivist tuleneb samuti võlaõigusseaduse § 177 normist, mille kohaselt kohustuse ülevõtmisel lähevad uuele võlgnikule üle nõudega seotud kõrvalkohustused ehk intressid ja  leppetrahvid.

Seega ostes korteri peab arvestama võimalusega, et ostjana tuleb vastutada eelmise omaniku võlgade ja viiviste eest.

Korteri ostja võib omakorda müüjalt tagasinõude korras sisse nõuda tema poolt müüa võlgade kustutamiseks makstud summad kuid seda ühe erandiga: tulenevalt korteriühistuseaduse § 7 puudub ostjal tagasinõude õigus müüja vastu kui ta ostis korteriomandi täitemenetluses ja ühistu võlanõue eelmise omaniku vastu oli ostjale teatavaks tehtud.

Seega soovitame alati enne korteriomandi omandamist uurida kas sellega on seotud võlgnevusi ühistu ees või mitte.

Leino Biin

Vandeadvokaat

Eelnevas parkimistrahve puudutavas artiklis tõin välja, et parkla omanikul on parkimistasu maksma kohustatud isikut äärmiselt keeruline kindlaks teha ja sellest lähtuvalt on ka leppetrahvi välja nõudmine kohustatud isikult raskendatud. Praktikas on paljud eraparklad lahendanud antud probleemi sellega, et on võlgnevusega sõiduki lihtsalt parklast teisaldanud ja keeldunud sõidukit tagastamast enne, kui sõiduki omanik on parkmistrahvid (sageli koos lisatasudega) tasunud. Autori arvates on selline sõiduki teisaldamine ebaseaduslik ja põhjendamatu.

Tulles tagasi asjaolu juurde, et parklasse sissesõidul loetakse leping sõlmituks sõidukijuhi ja parkla valdaja vahel, siis tundub ebamõistlik, et parkimistasu mittemaksmisel võidakse teisaldada hoopis selle isiku vara, kes ei ole parklasse sisenemisel sõiduki juht. Samas on omaniku trahvimine mõistetav, sest eraparklad on juriidiliselt võimetud välja selgitama sõiduki omanikku ja selle tegelikku kasutajat parkimise hetkel. Seda arvestades paigutatakse teisaldatud sõiduk nii, et seda on võimatu kätte saada, näiteks piiratakse sõiduk teiste sõidukitega. Praktikas on sõidukeid teisaldatud ka lihtsalt avalikku parklasse ja selle ette pargitud näiteks lumesahk.

Sõiduki teisaldamine ja blokeerimine teiste sõidukitega võib autori arvates olla ebaseaduslik, sest parkimislepingu sõlminud isikut ei ole eraparkla omanik eelnevalt kindlaks määranud. Järelikult ei saa tal olla õigust ka sõiduki teisaldamiseks, sest ta ei ole tõendanud nõuet sõiduki omaniku vastu. Ühes oma eelnevatest artiklitest kirjutasin, et parkla omanik saab nõudega kohtusse pöördumisel läbi kohtu taotleda sõiduki omanikult sõiduki kasutaja avaldamist. Siiski pean siinkohal täpsustama, et LS § 72 lõiget 2 ei saa mõista nii, et mistahes isik saab kohtu kaudu välja nõuda andmeid sõidukit tegelikult kasutanud isiku kohta, sõltumata subjektiivse õiguse olemasolust selliseid andmeid saada. Olukorras, kus kaebajaga võib olla lepingu sõlmijaks mitte üksnes liiklusregistrisse kantud isik, vaid kes tahes tema poolt volitatud isik, ei saa kaebaja nõuda tasumist isikult, kelle andmed talle väljastatakse (Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 3-11-2383).

Praktikas on teisaldatud sõidukite omanikud kutsunud politsei, sest sõidukit on võimatu teiste sõidukite vahelt kätte saada ja eraparkla valdaja keeldub sõidukit vabastamast enne parkimistrahvide tasumist. Ka politsei kaasamisest ei ole praktikas senini kasu olnud, sest antud olukorras ei ole nende arvates politseil midagi teha.

Siiski tulenevalt LS § 92 lg 2 p 1 ja lg 5 võib politsei sõiduki teisaldada valvega hoiukohta ka siis, kui sõiduk on pargitud nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust. Liiklusseaduse kohaselt on liiklus jalakäijate või sõidukite liikumine ja paiknemine teel. Teeks loetakse sama seaduse kohaselt ka parkla ja puhkekoht. Järelikult on politseil täielik õigus ebaseaduslikult teisaldatud sõiduki liiklemist takistavad autod teisaldada. Arvestades, et sõiduki teisaldanud isik ei ole tõendanud, et tema trahvinõue on suunatud just sõiduki omaniku vastu, siis on sõiduki teisaldamine alusetu ja rikub sõidukiomaniku õigusi. Eeltoodust lähtuvalt peaks politsei kasutama oma teisaldamise õigust sõiduki vabastamiseks.

Käesolevas artiklis esitatud lahendus ei ole minule teadaolevalt veel kohtus kinnitust leidnud, kuid arvestades asja tõsidust ja laialdast levikut praktikas, olen seisukohal, et antud asi vajab ka kohtupoolset seisukoha võttu.

Kaupo Kask

Advokaat

Praktikas ning rmp.ee foorumis (http://www.rmp.ee/foorum/korteriuhistu-ja-mtu/36946) on tõusetunud küsimus kuidas toimub korteriomanikule nõude esitamine, et ta temale kuuluva korteriomandi võõrandaks.

 

Korteriomandiseaduse (edaspidi „KOS“) § 14 lg 1 sätestab, et juhul kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Alused, millal võib nõuda korteriomandi võõrandamist on loetletud KOS § 14 lg-s 2. Tähelepanu peab pöörama sellele, et nimetatud loetelu ei ole ammendav s.t korteriomandi võõrandamist võib nõuda ka muul alusel kui KOS § 14 lg 2 nimetatud alused.

 

Otsuse nõude esitamise kohta ühe korteriomaniku vastu, et viimane võõrandaks temale kuuluva(d) korteriomandi(d), võtab vastu korteriühistu üldkoosolek. KOS § 14 lg 3 sätestab, et otsus on vastu võetud kui selle poolt on enamus korteriomanikke. Tähelepanu peab pöörama sellele, et otsuse poolt peab olema enamus korteriomanikest, mitte enamus koosolekul osalenud korteriomanikest. Kui elamus on näiteks 20 korterit, siis võõrandamisnõue loetakse vastu võetuks kui selle poolt on 11 korteriomanikku.

 

Korteriühistu üldkoosoleku otsuses tuleb vastu võtta otsus nõude esitamiseks ühe või mitme korteriomaniku vastu, et nad võõrandaksid neile kuuluva(d) korteriomandi(d) ning määrama korteriomandite vabatahtlikuks võõrandamiseks mõistliku tähtaja. Mõistlikuks tähtajaks loetakse üldjuhul 3-6 kuud, sest selle aja jooksul on võimalik korteriomand võõrandada. Loomulikult võib nimetatud aja pikkus sõltuda konkreetse korteriga seotud asjaoludest ning turusituatsioonist piirkonnas.

 

Kui korteriomanik peale nõude saamist vabatahtlikult korterit ei võõranda, siis on kas korteriühistul või ühel korteriomanikul õigus esitada hagi kohtusse ja nõuda korteriomandi võõrandamist (KOS § 14 lg 5). Kui kohus hagi rahuldab, siis võõrandab vaidlusaluse korteri kohtutäitur täitemenetluse seaduses sätestatud korras. Korteriühistul õigust võõrandada kõnealust korterit ei ole, sest korteriühistu ei ole selle omanik.

 

Loodan, et ülaltoodu aitas selgitada seaduse teksti ning andis praktilisi juhendeid taolises situatsioonis käitumiseks.

 

Lugupidamisega,

 

Alan Biin

Vandeadvokaat

Tulenevalt korteriühistuseaduse § 2 lõikest 1 on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. See hõlmab endas näiteks nii ühiskasutuses olevate ruumide kütmise korraldamist, kui ka maja katuse korrashoidu. Lisaks eeltoodule on korteriühistul liikmete nõusoleku korral võimalik välja üürida liikmete kaasomandisse kuuluvat vara ja seda ka üldkoosoleku nõusolekul müüa. Mida teha aga tehingutest saadud vahenditega, sellest ka kohe täpsemalt räägingi.

 

Korteriühistu valitseb vara, mis kuulub korteriühistu liikmete kaasomandisse. Sellest lähtuvalt võib esmapilgul tunduda, et ka sellise kaasomandisse kuuluva vara müümisest või välja üürimisest saadud vahendid peaks jaotama kaasomanike vahel. Nimelt näeb asjaõigusseadus ette kaasomandist saadud tulu jaotamise kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele. Antud juhul sellist käsitlust õigeks pidada ei saa, sest korteriühistu loomisel on korteriomanikud loobunud teatud õigustest, millega on jäetud ehitise ja maatüki mõtteliste osade valitsemine korteriühistule.

 

Mittetulundusühigute seaduse § 1 lg 2 kohaselt võib mittetulundusühingu tulu kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Mittetulundusühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel. Järelikult, kui ehitise või maatüki mõtteliste osade valitsemisel on tekkinud korteriühistule tulu, siis ei ole korteriühistu liikmetel õigus seda rahaliselt välja nõuda. Saadud raha on siiski võimalik kasutada korteriühistu eesmärkide täitmiseks nagu näiteks maja katuse parandamiseks või maja soojustamiseks. Maja parendamise läbi tekib kasu kõigile ühistu liikmetele ja selle läbi võib suureneda ka korteriomandite väärtus. Raha kasutamise otstarbe ei otsusta mitte korteriühistu juhatus vaid üldkoosolek. Selle läbi on tagatud ka korteriühistu raha kasutamine ühistu liikmetele kõige sobivamal viisil.

 

Eeltoodust lähtuvalt ei ole korteriühistul õigus teha väljamakseid ühistu liikmetele, kuid saadud raha on korteriühistu üldkoosoleku otsusega võimalik siiski kasutada kõikide kaasomanike huvides.

 

Kaupo Kask

Advokaat

Tänase Postimehe veebiväljaandes avaldab Riigikohtu kunagine esimees ja tänane Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees hr. Rait Maruste seisukohta, et seaduses peab olema võimalus erakorralistel juhtudel ka ilma süüdimõistva kohtuotsuseta riigi eripensioni maksmine lõpetada (vt. http://www.postimees.ee/3028179/maruste-peab-olema-voimalus-puusepalt-eripension-ara-votta).

Praktiseerivate advokaatidena ei saa me taolist seisukohta kuidagi õigeks pidada. Eesti Vabariik on õigusriik ning tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 22 ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

Loomulikult on mõistetav iga korraliku Eesti Vabariigi kodaniku nördimus ja viha taolise isiku suhtes kes on toime pannud riigireetmise kuid enne lintšimist peab ära ootama süüdimõistva kohtuotsuse. Täna ei ole Uno Puuseppa süü kohta ühtegi muud tõendit kui vene propaganda poolt toodetud filmike. Kas me saame täna tõsikindlalt väita, et Uno Puusepp ei ole näiteks vaimuhaige kes ei anna endale oma tegude ja sõnade tähendusest aru? Me kõik teame, et ka Eestis on raviasutusi kustkohast me soovi korral leiame nii Jeesuse, tsaari, imperaatori kui ka president Kennedy tapja.

Kaitsepolitseiamet on algatanud kriminaalmenetluse filmis esitatud väidete kontrollimiseks. Menetluse lõpptulemus ei ole meile täna teada, vabalt võib juhtuda, et menetluse lõppedes leitakse, et mingit riigisaladust Uno Puuseppa kaudu lekkinud/lekitatud ei ole. Kas ka sellisel juhul on isiku preventiivne karistamine pensioni äravõtmise näol õigustatud?

Meie arvates prevaleerib süütuse presumptsioon hetkeemotsiooni üle ning me nõustume Riigikohtu eelmise esimehe hr. Märt Raskiga selles, et meil pole õiguseta inimesi ja uurimise objektiivsuse igakülgsus tuleb tagada, ükskõik kellega on tegu (http://epl.delfi.ee/news/eesti/rask-koigile-tuleb-tagada-objektiivne-uurimine?id=70372325).

Alan Biin

Vandeadvokaat

10.11.2014 kirjutasin artikli parkimistrahvi tasumisest eraparklas. Kuna teema ise on tunduvalt laiem, kui ühe artikliga suudaks kokku võtta, siis otsustasin sellele ka järje kirjutada. Käesoleval korral annan põgusa ülevaate eraparkla omanike võimalustest (või võimaluste puudumisest) sõidukiomanikke tuvastada.

Nagu juba eelmises artiklis ütlesin, siis juhul, kui sõidukijuht jätab parkimistrahvi tasumata, peab parkla omanik nõude esitamisel tõendama, kellega leping on sõlmitud. Selleks on eraparkla omanikud korduvalt üritanud saada sõidukiomanike andmeid kätte liiklusregistrist. Kuid sõidukiomanike õnneks/parklaomanike kahjuks, on senini parklaomanike taotlused jäänud rahuldamata.

Liiklusseadusest tuleneb põhimõte, mille kohaselt saab juurdepääsu mitteavalikele andmetele anda vaid juhul, kui andmeid taotleva isiku huvi neid andmeid saada on kaalukam andmesubjekti huvist, samuti avalikust huvist tagada registripidaja sisemine töökorraldus.  Eeltoodu eesmärk on kaitsta sõidukiomanike huvi nende andmetele vaba juurdepääsu eest.

Olukorras, kus liiklusregistri andmeid esitatakse teistele erahuvides tegutsevatele isikutele, nt parklaoperaatoritele laiaulatuslikult, pole võimalik tõhus järelevalve selle üle, et küsitavad andmed puudutavad vaid tegelikult eraparklas parkinud sõidukeid. Sõiduki omanikku puudutavate andmete väljastamisel tuleb silmas pidada, et liiklusregistri pidamise eesmärgiks liiklusseaduse §-st 173 tulenevalt ei ole sõidukijuhtide tuvastamise hõlbustamine. Parklaomanike eesmärk andmeid saada ei seondu avalike huvide täitmisega, vaid tulu teenimisega parkimisvõimaluste loomiselt. Lisaks on eraparkla tööd võimalik korraldada ka selliselt, et parklasse sissesõit või väljasõit on takistatud enne parkimistasu maksmist.

Samuti ei ole sõiduki omaniku andmete väljastamisega võimalik tagada parkla omaniku poolt lepingutasu ja leppetrahvi sissenõudmist. Olukorras, kus parkla omanikuga võib olla lepingu sõlmijaks mitte üksnes liiklusregistrisse kantud isik s.t sõiduki omanik, vaid kes tahes tema poolt sõidukit kasutama volitatud isik, ei saa parkla omanik nõuda tasumist isikult, kelle andmed talle väljastatakse.

Liiklusseaduse § 72 lg 2 kohustab mootorsõiduki omanikku juhul, kui ta annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, säilitama mootorsõidukit kasutanud isikut puudutavad andmed mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul ning esitama need liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel. Nimetatud sättest ei saa aga tuleneda parkla omanikule õigust selliste andmete saamiseks ja lepingu teise poole tuvastamiseks. Kohtu nõudmisel andmete esitamine eeldab, et kohtul peab asja lahendamiseks olema vajalik nende andmete väljanõudmine sõiduki omanikult. Parkla omaniku poolt hagi esitamise eelduseks on aga, et parkla omanik peab olema tõendanud sõiduki kasutamise isiku poolt, kelle vastu hagi esitatakse.

Eeltoodust lähtuvalt on eraparklate omanikel sõidukiomanikku äärmiselt keeruline tuvastada ja parkimistrahvi maksmata jätmisel ei pruugi parklaomanikel olla võimalik parkimistrahve sisse nõuda.

Kaupo Kask

Advokaat