Rahvastikuregistri seadus kohustab isikut registreerima oma elukoht aga ei näe ette karistust selle registreerimata jätmise eest. Rahvastikuregistris registreeritakse isiku elukoht üldjuhul aadressi täpsusega (maja number või kortermaja puhul maja ja korterinumbri täpsusega). Elukoha registreering rahvastikuregistris omab tähendust valimiste piirkonna jaoks, maksude jaotamisel riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel ning annab kohaliku omavalitsuse elanikule õiguse saada registreeritud elukoha linnalt või vallalt sotsiaalteenuseid.
Asjaolu mida paljud inimesed ei tea on see, et ka üürilepingu alusel võib rahvastikuregistris enda elukohaks registreerida üüritava eluruumi ning seda saab üürnik teha ilma eluruumi omaniku nõusolekuta ja teadmiseta üksnes üürilepingu alusel. Kuid mida teha olukorras kus üürileping on lõppenud või Te olete omandanud eluruumi aga üürnik või endine omanik ei ole rahvastikuregistris oma elukohta ära muutnud?
Ühest küljest võib öelda, et see ei tohiks omada mingit tähtsust kas minule kuuluvas eluruumis on registreeritud mõne isiku, kes seal tegelikult ei ela, elukoht või mitte. Vastupidiselt laialt levinud arvamusele ei anna registreering rahvastikuregistris isikule mitte mingisugust õigust pretendeerida selle eluruumi kasutamise õigusele, veel vähem omandiõigusele. ip address information . Samas toob elukoha registreering rahvastikuregistris kaasa selle, et tihti saadavad riigiasutused, sealhulgas ka kohtud, kohtutäiturid ja muud isikud posti ja tähitud kirju rahvastikuregistris registreeritud aadressile. Igapäevase elu muudab üsna ebamugavaks see kui pead pidevalt postiljonile või kohtutäiturile selgitama, et mõni isik ei ela sellel aadressil kuigi rahvastikuregistri järgi on see registreeritud tema elukohaks.
Et vältida taolisi ebamugavusi on seadusandja näinud rahvastikuregistri seaduses ette eluruumi omanikule õiguse taotleda rahvastikuregistrist elukoha registreeringu kustutamist kui isik reaalselt seda eluruumi ei kasuta.
Rahvastikuregistri seaduse § 46 alusel on eluruumi omanikul õigus esitada kohaliku omavalitsuse pädevale asutusele avaldus, et lõpetada väidetava eluruumi kasutaja elukoha registreering omanikule kuuluvas eluruumis. Seejärel saadab kohalik omavalitsus 10 päeva jooksul väidetavalt selles ruumis elavale isikule rahvastikuregistris märgitud aadressil teate, et registreeringu lõpetamise avaldus on omaniku poolt esitatud ning avaldab sellekohase teate ka väljaandes Ametlikud Teadaanded. Juhul kui väidetav elanik 1 kuu jooksul kirja saamisest või Ametlikes Teadaannetes avaldatud kuulutuse avaldamisest ei tõenda kohalikule omavalitsusele vastupidist s.t et ta elab selles eluruumis ja kasutab seda õiguslikul alusel või et tal on omanikuga pooleli kohtuvaidlus eluruumi kasutusõiguse üle, siis kustutab kohaliku omavalitsuse pädev asutus isiku registreeringu rahvastikuregistris selle eluruumi kohta.
Seega ei ole eluruumi omanik kohustatud taluma, et temale kuuluvasse eluruumi on rahvastikuregistris märgitud mõne muu isiku elukoht, kes seal tegelikult ei ela ning kellel puudub õiguslik alus selle eluruumi kasutamiseks.
Alan Biin
Vandeadvokaat