Ettevõtjad on tihti olukorras kus neil on olemas mõni äriühing (üldjuhul osaühing) mille tegevus on lõppenud või pole seda üldse alustatud ning tegemist on tühjalt seisva „kehaga“. Sellises olukorras peab ettevõtja otsustama kas likvideerida see ühing, kui ei ole näha, et seda kasutama hakatakse, või lasta äriregistril see registrist kustutada selliselt, et ei esitata majandusaasta aruandeid.
Üldjuhul kustutab registripidaja äriühingu registrist peale seda kui äriühing ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet või põhjendanud mõjuvata asjaolu mille tõttu seda õigel ajal esitada ei saa.
Majandusaasta aruande esitamine on äriühingu kohustus, mis tuleneb äriseadustikust (osaühingute puhul ÄS § 179). Nimetatud kohustuse rikkumise eest on äriühingule ja selle juhatuse liikmetele ette nähtud trahv (ÄS § 71).
Seega on ühest küljest valik lihtne – kui ma äriühingut enam ei vaja, siis ma sellega rohkem ei tegele ja küll register ta ära kustutab ning ongi probleem lahendatud.
Samas tuleb tähelepanu pöörata ka sellistele asjadele nagu võlausaldajad ning registrisse kantud vara.
Juhul kui äriühingul on võlausaldajad, siis ei saa omanik jätta äriühingu tähelepanuta ja loota sellele, et äriregister ta registrist kustutab. Taoline tegevusetus võib kaasa tuua vastutuse pankrotikuriteo eest või juhatuse liikmete isikliku vastutuse äriühingu kohustuste eest. Samuti ei saa registritesse kantud vara, eelkõige liiklusvahendid ja kinnisasjad, sellest äriühingust välja viia kui see on äriregistri poolt registrist kustutatud. Seega soovitan võlausaldajate või vara olemasolul läbi viia seadusjärgne likvideerimismenetlus.
Kuigi seadus ei sätesta otseselt äriühingule, milles tegevust ei toimu, likvideerimiskohustust, siis mina soovitan tegevusetuse asemel likvideerimismenetlust. Esiteks eksisteerib risk, et registripidaja trahvib ettevõtjat ja selle juhtorganite liikmeid aruannete esitamata jätmise eest ning teiseks võib ettevõtja enda usaldusväärsus kolmandate isikute ees kannatada. Võib juhtuda, et tulevase koostööpartneri tausta uurides selgub, et mõni temaga seotud äriühing on registrist kustutatud selle tõttu, et aruandeid ei esitatud õigeaegselt ning see asjaolu võib saada takistuseks selle isikuga edasiste tehingute sõlmimisel.
Kolmandaks ei saa tähelepanuta jätta ka asjaolu, et isik peab käituma heas usus ja mõistlikult. Üldine põhimõte näeb ette, et kui äriühingut enam ei vajata, siis see likvideeritakse läbi likvideerimismenetluse, mis kaitseb kõikide osapoolte huve. Likvideerimata jätmine ja selle kohustuse lükkamine registripidaja kaela ning mis kõige hullem, võlausaldajate huvide kahjustamine läbi enda tegevusetuse, ei ole käitumine hea usu põhimõtet järgides ninga taoline tegevus on taunitav.
Kokkuvõttes soovitan läbi viia likvideerimismenetluse. Selle kulud ei ole suuremad kui võimalik trahv ja ettevõtja maine kahjustamine, mille väärtust rahas on raske mõõta.
Alan Biin
Vandeadvokaat